ELVIS OLI ÜKS SUURIMAID ANNETAJAID

Muusikaprojektil Elvis Eestis ja Eesti Elvise klubil on tõeline õnn olla kaasatud Eesti Vähiliidu korraldatava ainulaadse kontsert etenduse Elvis Presley lugu ettevalmistustesse. Sellist Elvise kajastamist ei ole Eesti meedias kunagi toimunud. Nüüd, kui on alanud kontserdi tutvustus meedias, kerkis juba minu esimese intervjuu käigus Uuno raadios 22.04.2010 esile küsimus miks just Elvis on seekord valitud seda vankrit vedama? Vastust polegi vaja pikalt väljamõtlema hakata. Vähiliidu tegevuse peamine suund on eelkõige heategevus ja seeläbi võitlus antud kampaania käigus kopsuvähi vastu. Meie ühine eesmärk on tutvustada neid paraku tõeliselt masendavaid numbreid, mis kõnelevad otsesõnu - tubakas tapab Euroopas ühe inimese iga 48 sekundi järel! Peatugem nüüd korraks oma tormakates argitegevustes ja mõelgem sellele... Samas on kõige lihtsam viis teha midagi reaalset nende kohutavate numbrite vastu võitlemiseks läbi heategevuse - annetades! Igaüks, kes 30.09. kontserdi pileti Nokia kontserdimajja ostab, on ühtlasi teinud üsna olulise annetuse. Samas saab alati annetada ka eraldi - minnes kodulehele www.cancer.ee ja leides sealt enda jaoks lihtsaima võimaluse. Tulles nüüd aga tagasi Elvise juurde, siis tasub teada, et Elvis oli üks suurimaid annetajaid meelelahutuse maailmas läbi aegade.

Dave Hebler, Elvise üks kauaaegsemaid ihukaitsjaid on meenutanud oma memuaarides, et peab Elvist tänaseni kõige hoolitsevamaks ja heatahtlikumaks inimeseks, keda ta on eales kohanud. Sama on kinnitanud kõik, kes rockikuningat lähedalt tundsid. Hebler meenutab, et pidas salaja arvestust, kui palju Elvis kinkis juhuslikult ja spontaanselt autosid - neid sai viimase kümnekonna aasta jooksul kokku tervelt 80!

Rääkimata tehtud kingitustest lähedastele või vähemalt tuttavatele, ei üllatanud Elvise kasuvenda David Stanley-d ka juhtum, kui Elvis kinkis täiesti võhivõõrale vanemale prouale autopoes uhiuue Lincolni. Ta oli ka varem võõrastele spontaanselt kingitusi teinud. Talle lihtsalt meeldis vaadata kingitusest pahviks löödud inimeste nägusid. Elvisel oli muuseas kingituste jaoks ka oma nimi välja mõeldud - ta kutsus neid happy-deks. Tõepoolest tabav nimetus, on ju iga kingituse eesmärk kaasinimese õnnelikuks tegemine. Lõpuks ongi aga õnn see mida me kõik nii väga ihkame.

Tõepoolest, andmise ja kinkimise anne ja oskus, olid ilmselt need omadused, mis olid Elvisele sünniga kaasa antud. Ja seda nii inimese kui ka lauljana. Mis teeb ühe laulja ja esineja suureks, paljudest teistest erinevaks. See on tema sõnumi siirus ning soov ja oskus kinkida iga laul ja etteaste siiralt, tegelikult iga laulu ja sõnumi iga väiksemgi fraas siiralt ja kogu hinge jõuga kuulajatele, ise midagi vastu tahtmata. Olla niivõrd usutav lauljana ja esinejana, meelelahutajana, kui oli seda Elvis, seda on suutnud vähesed, kui üldse keegi.

Elvis oli kaasaegse popmuusika suurtest staaridest üks esimesi, kes hakkas tegema märkimisväärseid annetusi heategevuseks, milleks määras ta ka oma paljude esinemiste tulust suuri summasid. ("Easy Come, Easy Go"- Elvise ühte laulu parafraseerides). Oma ehk kuulsaimas etteastes 1973.a jaanuari Hawaii VIA Satellite teleshows, mida kanti satelliidi vahendusel üle pea tervele maailmale, ütleb Elvis laval tuntuks saanud fraasi, et 75 000 dollarit (tegemist oli kogu piletimüügi tuluga) selle etteaste tulust annetab ta Hawaii kuulsaima helilooja, vähktõppe surnud Kuiokalaani Lee mälestusfondi (millest hiljem kujunes vähivastast võitlust toetav fond) ja tänab selle eest publikut saalis. Muuseas selle kontserdi pileti hind polnudki kindlaks määratud, inimestele anti võimalus annetada pileti eest nii palju kui igaüks soovis.

Tegelikult alustas Elvis heategevusega juba viiekümnendatel, kohe kui ta oli kuulsaks saanud. Kui ühe arvutuse kohaselt teenis Elvis oma eluajal kokku 4 miljardit ( 4 000 000 000) dollarit, siis arvatakse, et vähemalt poole sellest kinkis ta ära sajal erineval moel. Niiviisi toetas ta regulaarselt erinevaid heategevuslikke organisatsioone nagu Ameerika Vähiliitu, YMCA-d, Fraternal Order of Police-i, March of Dimes-i, Liigesepõletiku Sihtkapitali ja paljusid teisi. Elvis organiseeris tuhandete kaisukarude, mida fännid pärast tema ühe kuulsama loo Teddy Bear edu talle saatma hakkasid, saatmise laste haiglatele. Kujunes reegliks et ta annetas Jõulude ajal märkimisväärseid summasid kogu elu jooksul kokku üle viiekümnele heategevuslikule ettevõtmisele.

Ühekordseid annetusi tegi Elvis sageli spontaanselt, näiteks kui ta oli juhuslikult lugenud mõnest õnnetusest ajalehest, palus ta juhtumi üksikasju selgitada ja vaadata kas ta saab aidata. On teada juhtumid, kui ta maksis võhivõõraste laene tagasi ja lunastas nende panditud vara. Ükskord saatis ta ühele vaesele invaliidile uue ratastooli, olles teada saanud, et tema oma oli varastatud. Üheks suuremaks ühekordseks annetuseks oli Elvise poolt kingitud tshekk 108 860 dollariga edela Mississippi tornaado ohvritele Jacksonis.

Elvise alustatud heategevus elab tänaseni. Igal aastal augustis, kui toimub Elvise mälestusnädal Memphises, toetavad juba Elvise fännid oma iidolit järgides tema poolt eluajal toetatud heategevuslikke fonde ja ettevõtmisi. Elvis Presley Enterprises asutas Elvis Presley Heategevusliku Sihtkapitali, mis aitab organiseeritult koguda raha heategevuseks. Samuti asutati ja peetakse omal kulul üleval Presley Place-i, hoonet, kus saavad ajutiselt ja tasuta ööbida kodutud, kellel aidatakse selliselt ühiskonda tagasi pöörduda.

Kokuvõttes usun, et Elvis on parim valik, kelle Eesti Vähiliit oma seekordse heategevusliku kontserdi peateemaks valis.

Tõnu Tuulas

IN THE ARMY NOW

Usun, et Elvise elulugu käsitledes ei pääse üle ega ümber aastatest, millal rockikuningas USA relvajõududes aega teenis. Üksnes sissejuhatuseks paneme kirja, et see ajavahemik oli 24.märts 1958 kuni 5. märts 1960 - täpselt sellel ajal USA- s ettenähtud tavaline täisteenistus. Edaspidi aga enam kronoloogiale palju tähelepanu ei pööra, vaid toome esile terve rea huvitavaid hetki ja sündmusi Elvise armeeajast.

25. märtsil 1958 a. jälgis nii filmiv kui kirjutav press hinge kinni hoides, kuidas juuksur James Peterson (muidugi läks ta üksnes seetõttu ajalukku) Elvisele ülemaailmse kuulsuse ja sadu tuhandeid järgijaid toonud juuksepahmaka (Elvise soeng) külma kõhuga põrandale tükeldas ning tulemuseks oli normikohane, peaaegu nulliga armeesoeng. Elvise lühike kommentaar pärast ajaloolist juukselõikust : "Hair today, gone tomorrow."

Muidugi ei peatunud Elvise teenistuse ajal hetkeksi muusikatööstus nimega Elvis Presley. Aprillis 1958 ilmus LP Elvis Golden Records Vol 1, mis sai teerajajaks 5- le Elvise kuldplaatide kogumikele, millest viimane ilmus postuumselt. 11.juunil ilmub müügile singel "I Got Stung," mis müüb ruttu üle miljoni ning tõuseb Briti edetabelis number üheks. Juulis esilinastub uus film King Creole ning New York Times' i arvustuses nimetatakse Elvist võimekaks näitlejaks. Pärast seda avaldas Elvis oma manager Tom Parkerile, et tahab armeeteenistuse lõppedes tuuritamisest loobuda ning pühenduda filminäitleja karjäärile. Tema unistuseks oli saada samavõrd heaks näitjejaks nagu ta suured eeskujud Dean ja Brando.

Kuid see oli üksnes alanud armeeteenistuse ilusam külg. Elul on komme hoida tasakaalu. Peagi varjutas Elvise jaoks ülikurb sündmus kõik selle, mis ta viimaste aastatega saavutanud oli. Avalikkuse eest hoiti kiivalt varjus Elvise ema Gladys' i alkoholi lembust ning viimasel ajal üha ägedamaks muutunud maksahaigust. Lisaks oli Gladys hakanud ohtralt tavitama dieeditablette, et poja Hollywoodi sõpradele tutvustamise ajal hea välja näha. Rääkimata vaimsest stressist- Gladys elas ülitõsiselt üle seda, et juba mitu aastat oli kogu maailma tähelepanu tema pojale suunatud ning Elvis viibis kodust eemal suurema enamuse oma ajast. Ka Vernon oli hakanud üha sagedamini kodust eemal viibima. Ema surm 14. augustil 1958. a. põhjustas Elvisele tõelise ðoki. Ta tundis sügavat süütunnet, et tänu oma karjäärile oli ta viimasel ajal oma armastatud ema pea täielikult unarusse jätnud. Elvise jaoks suri Gladys valel ajal, ajal millal ema oli tundnud, et teda on kõrvale jäetud. Elvis soovis seda heastada, kuid surm lahutas nad pöördumatult. Väheteada on fakt, et 16 augustil lukustas Elvis end Gracelandi kaheksaks päevaks, ei söönud selle aja jooksul pea midagi ning keeldus teistega rääkimast.

22. septembril 1958 suundus Elvis USA sõjalaeval ESS General Randall Brooklyn' i sadamast Lääne Saksamaale, kus Elvis jätkas teenistust tankidivisjonis Bad Nauheim- s. Armeeteenistuse ajal Saksamaal elas Elvis renditud majas Goethestrasse 14, Bad Nauheimis. Koos temaga elasid seal tema isa Vernon, vanamea Minnie Mae, sõbrad Red West ja Lamar Fike. Väheteada on fakt, et teenistusest vabadel nädalavahetustel külastasid Elvist Saksamaal sageli ka ta teised head sõbrad nagu Joe Esposito ja Rex Mansfield ja koos Red West' i, Lamar Fike' i ja armeekaaslase Charlie Hodge' ga pidutseti vabal ajal sageli Prantsusmaa ööklubides. Muidugi alati ümbritsetuna kaunitest naistest. Sealt sai alguse hilisem truu sõpruskond nimega Memphis Maffia (millel klaasikalise maffiaga küll midagi pistmist polnud).

Elvis sai armeeteenistuse ajal mitte vähem ega rohkem kui 500 kuni 1000 kirja päevas, sageli oli ümbrikule kirjutatud lühidalt: General Presley. 1958. a lõpus käis Elvis mõnda aega Elisabeth Stefaniak' i nimelise neiuga, kes võeti siiski juba järgmise aasta jaanuaris tööle Elvise sekretärina Lääne Saksamaal. Tema peamine ülesanne oligi tegeleda selle tohutu fännikirjavahetusega. Kus palju tööd, seal ka nutikust. Näiteks telliti peagi Elvise käekirja järgi tehtud tempel- "Loving you. Elvis Presley," mida kasutati tagastatud fotodel, mida fännid saatsid autogrammi palvega.

22. novembril 1958 viibis Elvis Tshehhoslovakkia piiri ääres õppustel ning seersant ulatas talle tõenäoliselt esimesed droogid tema elus (Dexedrine, et püsida ärkvel), mis paraku saidki talle saatuslikuks. Just sõjaväes harjus Elvis tasapisi drooge tarvitama- selleks et ärkvel olla, selleks et vajadusel magama jääda jne. Ta oli tüüpiline tolleaegse tabletihulluse ohver. Nende ohtlikkusest siis ei rääkinud veel keegi.

1958 .a. detsembris avaldati Elvis esamakordselt Guinnessi Rekordite raamatus, kui enim kuldplaate omav laulja ja möödudes Bing Crosby- st kui kõigi aegade edukaim laulja plaaditööstuses.

"On the day when music died-" kui 3. veebruaril 1959 hukkusid lennuõnnetuses rock 'n' rolli tähed Buddy Holly, Ritchie Valens ja J.P. Big Bopper oli Elvis tõeliselt löödud ning saatis Holly perekonnale Texasesse pika kaastunde telegrammi.

1960. aasta märtsi alguses valmistus meedia ülipüüdlikult kuninga tagasipöördumiseks koju. Elvise manageril Tom Parkeril oli õnnestunud uskumatuna tundunud eesmärk- Elvise populaarsus polnud kahanenud vähimalgi määral. Ajakiri TV Radio Mirror korraldas märtsis lugejate seas küsitluse, keda lugejad peavad Rock 'n' rolli kuningaks. Elvis võitis üliveenvalt. Juba selleks ajaks oli jõutud kokkuleppele, et Elvis esineb 26. märtsil Frank Sinatra teleshows, mida näidati kogu USA- s. Märtsis RCA- s plaadistatud lugudest jõudis esimesena Billboard- i edetabelis number üheks "Stuck On You."

Armeest saabudes jätkus Elvise karjäär endise hooga.

"A Little Less Conversation"

Kummaline küll, kuid mõni aasta tagasi seda netilehekülge luues ei oleks osanud iial uskuda, et käesoleva alapealkirja all saab kirja panna ühe tõsise ja pika loo verivärsketest sündmustest seoses Elvisega. Siia olid kavandatud eelkõige rockmuusika ja pop kultuuri jaoks ajalooliseks saanud sündmused ja seigad. Võimatu uskuda, et "dead person" saab vähimalgi määral ajalugu mõjutada. Paraku tahtis saatus, et just aastast 2002 sai Elvise loos järjekordselt ajalooline. Tänaseni pole ühegi laulja singel suutnud tõusta nii Briti kui USA olulisemates edetabelites esikohale 25 aastat pärast siitilmast lahkumist. Elvise 2002.a. singlist "A Little Less Conversation-" ELVIS VS JXL Radio Edit Remix sai Briti edetabelis 18- nes Elvise "No. 1" hitt. Elvis oli muutnud oluliselt nii enda kui ka kogu rock- ja popmuusika ajalugu.

16. augustil 2002.a. möödus 25 aastat rockikuningas ELVIS PRESLEY surmast ning Elvis suutis olla väärikalt selle iga fänni jaoks olulise sündmuse keskmes. Kindlasti mängis jalgpalli MM seekord järjekordse Elvise edetabeli nr. 1- e müügiedule tugevalt kaasa, kuid tunnistagem ausalt- ükski singel ei tõuse Briti ja USA edetabelis esikohale ilma selleta, et peamine roll selles on lauljal endal. Muuseas sarnaselt muusikaturu kahe peamise edetabeliga, vallutas lugu veel mitmete riikide edetabelites kõrgeimad kohad.

Lugu ise jäi esmakordsel avaldamisel Elvise 1968. aasta filmis Live A Little Love A Little pea märkamatuks. See praagiti välja isegi laulja kurikuulsa come back teleshow repertuaarist samal aastal. Imekombel leidis aga Amsterdamis tegutsev DJ JXL loost ning Elvise esitusest selle vajaliku kaasaegsuse ja värskuse, mis remixi tulemusel 34 aastat hiljem, juba uuel aastatuhandel loo ülipopiks muutsid. Kahtlemata pidi olema suur osa ostjatest põlvkonnast, kes on sündinud pärast Elvise surma. Loo eduga maailma peamistes singliedetabelites on seotud veel üks huvitav fakt. Siiani oli olnud nii Elvisel kui ansamblil The Beatles Briti edetabelis 17 esikoha singlit. Tänaseks on siis Elvisel 18, kusjuures eelmine 17. Elvise singel sellel kohal oli olnud Way Down 1977.a. sügisel vahetult pärast rockikuninga ootamatut surma.

30 NO ONE HITS

Uus singel oli esialgselt mõeldud aasta lõpus ilmuva uue Elvise kogumik CD 30 NO ONE HITS promomiseks. Pärast tohutut müügiedu oli plaaditootja esmakordselt sunnitud juba valmis sisuga kogumikule lisama ka uue remixi, mis on nüüd ju ka ise täieõiguslik no one hitt. Tänaseks on teada, et mõned nädalad tagasi müügile ilmunud uus Elvise LP formaadis CD 30 NO ONE HITS jõudis ka ise nii Briti kui USA LP edetabelites esikohale. Muuhulgas ennustavad julgemad Elvise uuele kogumikule koguni aasta parima läbimüügiga LP heliplaadi tiitlit. Mõni ime siis, reklaamiti ju plaati üsna hoogsalt koguni Eesti telekanalis.

TODAY, TOMORROW & FOREVER

Tõsimeelse Elvise fänni jaoks on eelkäsitletud plaadid üksnes jäämäe tipp. Tõelise pärlina ilmutas BMG selle aasta suvel nelja Elvise CD kogumiku TODAY, TOMORROW & FOREVER, millel seisab õigustatult kirjas- kõik lood seni avaldamata. Plaadil on täpselt 100 lugu. Elvis plaadistas kogu oma karjääri jooksul oma lood üksnes "live" esitusena selliselt, et iga lugu mängiti stuudios otsast lõpuni linti, kuni õige versioon oli leitud. Tänu sellele tehti mõnest loost koguni mitukümmend varianti. Tänu sellele on BMG arhiivid maast laeni täis huvitavat seni avaldamata Elvise materjali. Õnneks pole plaadifirma viimastel aastatel selles osas ka kitsi olnud- uusi seni avaldamata versioonidega plaate on ilmunud igal aastal mitmeid.

Lisaks eeltoodule tuleb seoses 2002 aastaga märkida veel mitme uue Elvise DVD ilmumist. He Touched Me on kahel DVD- l lugu sellest, kuidas Elvisest oleks äärepealt gospeli laulja saanud. Tegelikult lauliski ta mitmed gospelid maailmakuulsaks. DVD- l on liigutavad lood, milles jutustavad rockikuninga peamiselt värvilised taustalauljad sellest, kuidas Elvis rajas tee suurele lavale mitmetele mustanahalistele lauljatele.

DVD nimega Elvis Presley on lugu Elvise esimese kauamängiva saamisloost ja enneolematust edust 1956. aastal. Lisaks on DVD- na sellel aastal välja antud mitmeid seni videona ilmunud Elvise filme.

Vähe oluline pole ka see, et kaks soliidset pop ja rockmuusika ajakirja- MOJO ja Record Collector ilmutasid sellel aastal Elvisest esikaaneloo ning sisukate ja huvitavate faktidega pikad lood ajakirjade sees.

Mõistagi pole eelnev ammendav ülevaade, vaid üksnes teatud pildi loomiseks kõigest sellest, mis Elvise nimega sellel aastal seondub. Elvise jätkuva müügieduga seoses kerkib paratamatult küsimus laulja fenomeni põhjustest ja tema tähendusest maailma kultuuripildis üldse. Kardan, et tänaseks on saanud Elvisest sedavõrd globaalne nähtus, omamoodi kaasaegse maailmakultuuri üks sümboleid, millele ühest ja otsest tähendust on pea võimatu leida. Kinnitust Elvise jätkuvale globaalsusele ja kaasaegsusele pole raske otsida- klikkige ükskõik millises tuntud interneti otsingumootoris sõna "Elvis" ja teile avatakse tuhandeid kodulehekülgi, millest enamus tõepoolest rocikuningast ka räägivad.

Mäletan selgelt aastat 1977, kui minu huvi Elvise vastu just alguse saanud oli- pärast Radio Luxemburgi kogu öö kestnud programmi haaras mind korraga kummaline hirm. Tundus, et äsja tekkinud suurt huvi ja kiindumust ootas ees kindel hääbumine. Oli võimatu uskuda, et Elvis suudab elada läbi oma muusika igavest elu. Ausalt öeldes tundub see fenomen tänaseni müstilise ja uskumatuna.

Elvise tähenduse otsingutel ei pääse me üle ega ümber üle 50- ne aastasest rännakust ajas tagasi. Inimesed terves maailmas olid siis veel jaotunud üsna rangete piiride järgi, millest kõige drastilisemalt seisis eraldusjoon valgete ja mustade vahel. Eriti teravalt andis see tunda USA- s. Polnud mõeldav, et valged ja mustad käiksid samas koolis, veedaksid koos vaba aega, kuulaksid koos ühte ja sama muusikat ning unistaksid koos samadest asjadest. Elvis veetis enamuse oma lapsepõlvest ja kooliajast Memphises Beale Streetil, kus kõlas üksnes mustade blues. Samas käis ta ülima regulaarsusega perekonna sügava usklikkuse tõttu kirikus, esines kirikukooris ja laulis ning tundis gospelit rohkem, kui paljud mustad muusikud. Kindlasti olid Memphise Beale Streetil elujõus juba enne Elvist kõik eeldused musta ja valge muusika ühinemiseks ning uue muusika sünniks ja levikuks laias maailmas. Kõik see ootas vaid saadikut, kes oleks võimeline uut muusikat ja seeläbi ka uut kultuuri globaalselt levitama. Saatuse tahtel saigi selleks Elvis ning selles seisnebki tema peamine tähendus. Muuseas paljud algupärase rock' n 'rolli esinejad on tunnistanud, et üksnes Elvis oli suuteline rock' n 'rolli sedavõrd veenvalt ja mõistetavalt ka globaalseks muutma. Tänaseks pole selles enam ammu midagi uut, et muusika universaalse nähtusena kuulub meile kõigile, sõltumata päritolust ja nahavärvist. Vaieldamatult on rockmuusikas tervikuna musta muusika mõjud vahest suurimad ja olulisemad.

Muuseas pärast Elvise komeedina esiletõusu USA- s algatati viimse püüdena üsna jõuline kampaania Elvise ja rock' n 'rolli vastu. Teda püüti näidata kui moraalilagedat ja lääne kultuuri ohustavat lauljat, kes ei oska muud kui laval tõmmelda, avalikult lõhuti laulja heliplaate ja tehti muid koledusi. Paraku oli sellel vastupidine mõju. Elvise maania ja sellega koos ka rock' n 'rolli võidukäik oli juba alguse saanud, noored juba teadsid mida nad tahavad ning miski ei suutnud käivitunud masinavärki enam peatada.

Unistus paremast elust, igavesest noorusest, sõltumatusest ja armastuse kõikvõimsast jõust ning maailma ühtusest sõltumata nahavärvist ja usust. Tänapäeval võib see kõlada üpris banaalsena, kuid rockipõlvkonna hälli juures oli vaja noortel kõike seda veel õppida ja tõestada. Kindlasti aitasid noortekultuuri levikule ning rockipõlvkonna sünnile kaasa veel paljud teisedki. Kuid läbi laulude ja muusika pole Elvisest globaalsemalt ja veenvamalt seda suutnud tänaseni mitte keegi. Seetõttu pole mingi ime, et 25 aastat pärast surma jõuavad Elvise plaadid edetabelites jälle esimeseks ning laulja mälestus elab kõikjal maailmas võimsamalt kui kunagi varem. Kui 1977. aastal 16. augustil mängis Radio Luxemburg terve ööpäeva üksnes Elvise muusikat, siis 16. augustil 2002 näitas globaalne telekanal TCM (www.turnerclassicmovies.com) 24 tundi järjest Elvise filme koos paljude asjakohaste ja huvitavate kommentaaridega.